Vajaduspõhine peretoetus

14.04.16

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele, samuti allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Vastavalt 2016. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 eurot kuus ja igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele 179 eurot kuus ning alla 14-aastasele perekonna-liikmele 107,4 eurot kuus. Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Vajaduspõhine peretoetus määratakse taotlemisele järgnevaks kolmeks kuuks.

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks lapsetoetust saav laps, kui:

  • perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus või
  • perekonna keskmine kuu netosissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul on alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

  • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
  • esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
  • muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku pere-konnaliikmete elukoha aadressiandmetega. Samuti loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku pere- konnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest makstakse perekonna-liikmele lapsetoetust.

Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, aga ka muud tulud, mis ei ole erandite hulgas välja toodud.

Perekonna sissetulekute hulka ei arvestata:

  • ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
  • vajaduspõhist peretoetust.

Toetuse taotlemine

Vajaduspõhist peretoetust saab taotleda see inimene, kellele makstakse vähemalt ühe perekonnaliikmete hulka kuuluva lapse eest lapsetoetust.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks avaldus valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas pere elab.

Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks avalduse esitamisele järgnevaks kuuks ning toetus makstakse välja hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks.

Täiendav teave: elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest

  • tel 447 3710, 56644562
  • Kerttu-Kaia Kesler (lastekaitsespetsialist), e-post kerttu.k@halingavald.ee
Toimetaja: ANDRUS PEETSON