Hariduse ajaloost

23.03.16

Pärnu-Jaagupi kihelkonna koolide ajalugu ulatub 17. sajandisse. Nimelt oli juba 1680. aastal Pärnu-Jaagupi kiriku juures olemas köstrikool soomlasest köster-koolmeistriga, kes veidi ka lugeda osanud. Põhjasõda (1700-1721) lõpetas koolitegevuse kihelkonnas täielikult. Uuesti hakkasid koolid tegutsema 18. sajandi esimesel poolel. 1770.aastal töötas Pärnu-Jaagupi kihelkonnas kihelkonnakool ja neli mõisakooli (Kaisma, Vee, Pööravere ja Halinga).
19. sajandi alguseks olid kõik seni kihelkonnas tegutsenud koolid tegevuse lõpetanud. Kihelkonnakool alustas tööd uuesti 1822.aastal ja töötas ühtejärge 13 aastat. Kooliõpetajaks oli kohalik köster Gustav Wilhelm Birk.

Kahekümne viie aasta jooksul (1855-1880) sai kihelkond juurde 12 uut vallakooli hoonet: Halinga, Are, Pööravere, Roodi-Vahenurme, Elbu, Kaelase, Roodi-Vahenurme uus maja, Enge-Uduvere, Tabria, Are uus maja ja Halinga. 19.sajandi kuuekümnendatel aastatel lisandusid Uduvere apostlik-õigeusu kihelkonnakool ja Elbu külakool. 19.sajandi seitsmekümnendad aastad olid kihelkonna koolielus murrangulised - jõudis lõpule kohaliku koolivõrgu kujunemine ja võeti kasutusele C.R. Jakobsoni koostatud õpikud, mis tõid koolidesse ilmaliku, teadusel põhineva õppematerjali. Kui enamus koole oli 19. sajandi kolmanda veerandi lõpuks uued ruumid saanud, siis üksikud koolid töötasid ikka veel suitsutaredes.

1878.aastal Pärnu-Jaagupi kihelkonda jõudnud rahvusliku liikumise algatajaks oli siin mail vallakooli õpetaja Tõnu Kentel. Rahvusliku kooli arengu lõikasid läbi 1885-1887. aasta venestusreformid.

Eelmise sajandi lõpul hakkas kooliõpetajate haridustase pikkamööda tõusma ning seetõttu paranes ka õppetöö. Pidurdavalt mõjus kihelkonna koolielule   I maailmasõda. Nimetatud sõja lõpuaastail algasid kihelkonna koolielus muutused. Venemaa Ajutise Valitsuse korraldusega lubati algkoolis õpetada emakeeles. Lõppes 30-aastane venekeelsuse periood. Uute korralduste alusel hakati kihelkonnas koole likvideerima ja ühendama.

Uute kooliseaduste alusel muudeti kihelkonna algkoolid Eesti iseseisvuse lõpuaastatel 6-klassilisteks. Kihelkonnas kätteasaadav kooliõpetus, mis kunagi oli alanud vaevalisest veerimisest köstrikoolis, oli jõudnud 6-klassilise algkooli tasemele.

Seoses 1940. aastal alanud okupatsiooni ajajärguga, kannatas ka valla- piirkonna koolielu. 1941.aastal alanud sõjasündmuste ajal rüüstati koolimaju ja tassiti laiali kooli vara. Pärnu-Jaagupi 6-klassilise algkooli ruumes toimus sõjaajal sõjaväelaste toitlustamine. Saksa okupatsiooni ajal küll kooli tegevus jätkus, kuid selle katkestas peagi uus sõjasuvi. Nii nõukogude kui ka saksa okupatsiooni ajal kuulusid osa pedagoogidest mobilisatsiooni alla ning koolid jäid ilma õppejõududest. Algkoolid nimetati ümber mittetäielikeks keskkoolideks. Enges langes endine mõisahoone, kus kool asus, 1942. aastal tuleroaks ning koolile tuli leida uued ruumid. Kool kolis nüüd endise Enge vallamaja ruumidesse ning oli siin kuni kooli sulgemiseni.

1944. aastal lisandus koolides seitsmes klass. Kooli läks nüüd ka neid, kel aastaid üle kahekümne, sest kooliskäimisega pääses ära metsanormi kohustusest. Koolides alustati nõukoguliku kasvatustööga. Juba 1945-ndal aastal moodustati pioneeriorganisatsioone. 1945. aastast viidi tunniplaani klassijuhataja tunnid. Kui 1944. a sügisel alustati õppimist veel vanadest raamatutest, siis peagi vahetati need välja uute nõukogulike õpikute vastu, kus esikohal kommunistlike juhtide pildid. Ka laulikud vahetati välja, kuna seal olid mustas nimekirjas olevate heliloojate laulud.

Pärnu-Jaagupi Mittetäieliku Keskkooli juurde moodustati 1946. aastal Maanoorte kool. Siia asusid õppima õpilased vanuses 13-st kuni 30-ne aastani. Seega võis nüüd õppida ka töö kõrvalt. Alates 1952/53 õppeaastast sai Pärnu-Jaagupi Mittetäielikust Keskkoolist Pärnu-Jaagupi Keskkool. Esimesel keskkooli õppeaastal oli siin 250 õpilast ja 17 õpetajat. Õpilaste arvu suurenemisega jäi aga vana koolimaja väikeseks. Osa klasse tuli paigutada koolist eemalolevatesse hoonetesse. Hädasti oli vaja uut koolimaja. Kuna alevis oli tol ajal ka rajooni keskus, siis saadigi luba uue koolihoone ehituseks. Ehitamisega alustati 1956/57. õppeaastal ning 1957.aasta kevadeks oli keldrikorrus juba valmis. Ehitustööd aga ei toimunud tol ajal nii kiiresti kui praegu ning 1959. aastal, kui Pärnu-Jaagupi rajoon likvideeriti, seiskus ka ajutiselt koolimaja ehitus, sest kool allutati nüüd Pärnu linna haridusvõrgu piirkonnale ning linnal olid muidugi omad huvid.

Suurte pingutustega maja siiski valmis ja avati 1. septembril 1960. aastal. Kuna oli alanud aeg, kus eesmärgiks oli püstitatud väikeste koolide sulgemine, siis likvideeriti ka siinses piirkonnas kuuekümnendate esimesel poolel kaks kooli: Vee 1963. ja Kaelase 1965. aastal. Väikeste koolide sulgemisega kaasnes aga ka Pärnu-Jaagupi Keskkooli õpilaste arvu suurenemine. Järjekordselt tekkis ruumide puudus ning selle lahendamiseks ehitati koolimajale 1965. aastal juurdeehitus. Peagi suleti koolid veel Enges 1966, Parasmaal ja Pööraveres 1972. aastal. Kuuekümnendatel aastatel alustas keskkooli juures tegevust ka Pärnu Kaugõppekeskkooli konsultatsioonipunkt.

Peale Kaelase kooli likvideerimist, avati endise Kaelase mõisa vabanenud ruumides eriinternaatkool, kuhu tulid õppima lapsed üle Pärnu rajooni. Praegu on kool riigi ülalpidamisel.

Muusikahuvi oli siinse rahva hulgas juba ärkamisaja algusest olnud, kuid puudus kohapealne põhjalikum muusikahariduse saamise võimalus. Sellest puudusest saadi üle Halinga kolhoosi ettevõtmisel asutatud muusikakooliga. Pärnu-Jaagupi Muusikakool avati 1. oktoobril 1981. a.

Peagi leiti, et kunagine väikeste maakoolide sulgemine oli vale samm ning alustati nende taastamist. Nõukogude korra lõpuaastail avati Libatses, Edasi kolhoosi kaasabil 1. septembril 1988. aastal Libatse Lasteaed-algkool, millele valmis juurdeehitus 1991. aastal. Pööravere Algkool taastati 1. septembril 1988. a, kuid sai töötada vaid 9 aastat, siis suleti õpilaste vähesuse tõttu uuesti. Eesti taasiseseisvuse algul valmisid kooliruumid ka Vahenurmes. Vahenurme Lasteaed-algkool avati 1. septembril 1993. a.

2000. aasta suvel tähistas Halinga vald 320. hariduselu juubelit. Selle märgiks asetati seinaplaadid kõikidele majadele, kus kunagi on olnud või on praegu kool. Kui maja enam polnud avati maja asemel mälestuskivi. 

2005. aastal tähistati kihelkonna hariduselu 325. juubelit, anti välja almanahh „Pärnu-Jaagupi kihelkonna 325 koolinalja". Kõikide kihelkonna lasteaedade ja koolide õpilased, lapsevanemad ja õpetajad kogusid toredaid lugusid kooliajast. Lasteaedade õpetajad panid kirja laste naljakad ütlemised. Lauluväljakul toimus kihelkonna tantsuetendus „Tarkus tarviline vara".

2010. aastal koostasid kõik kihelkonna haridusasutused hariduselu 330. aastapäevaks värssides oma kooli loo, kokku sai lugu 330 rida pikk. Lugu anti välja väikese vihikuna koos CDga, millel on pildid ja video laulude esitamisest.

2014. aasta 1. septembril ei avatud Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis 10. klassi ja Halinga Vallavolikogu 25. märtsi 2014 otsuse nr 9 „Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi ümberkorraldamine" kohaselt korraldatakse kool põhikooliks ümber järk-järgult 2016/17 õppeaastaks ja Vahenurme Lasteaed-algkool jätkab neljaklassilisena vastavalt Halinga Vallavolikogu 25. märtsi 2014 otsusele nr 8 „Õppetöö korraldamine Vahenurme Lasteaias-algkoolis".

2015. aasta 20. veebruarist on Pärnu-Jaagupi Gümnaasium ja Pärnu-Jaagupi Muusikakool ühise juhtimise all.

2015. aasta 1. septembrist on Vahenurme ja Libatse Lasteaiad-algkoolid ühise juhtimise all.

2016. aasta 1. septembrist on Libatse Lasteaed-algkool neljaklassiline ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasium jätkab põhikoolina.

Автор: RIINI ÕIGE