Mälestusmärgid ja -kivid

18.06.15

Vabadussõja mälestussammas

1922. aastal püstitati Pärnu-Jaagupi kalmistule mälestussammas Pärnu-Jaagupi kihelkonnast pärit sõjameestele, kes võitlesid I maailmasõjas ning Vabadussõjas. Sammas valmistati I. Walki marmori-ja graniiditööstuses Pärnus. Pühitsemine toimus 22.09.1922. aastal.  1945. aastal sammas lõhati. Annetustest koguti 01. maiks 1989. a kokku 10 362 rubla ning 18.06.1989. a avati taastatud Vabadussõja mälestussammas.

Obeliski tipus on graveeritud rist ning tekst "Ole ustav surmani. Ilm. r. 2.10." ning allosas "Jakobi langenud kangelastele", mille all on hukkunute nimed.

Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk on alatest aastast 2003 ajaloomälestis.

Mälestusammas metsavendadele

Täpselt 45 aastat pärast punkrilahingut, 27. veebruaril 1994 avati Kodesmaa soo serval mälestuskivi, kõneles siseminister Lagle Parek, üritust juhtis Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimees Mati Rosenstein. Mälestuskivil  on sõnad: "Siin võitlesid ja hukkusid Eesti vabaduse eest metsavennad 27. veebruaril1949".

RVLi Ertsma staabipunker

  • 1946. aasta kevadel loodi Läänemaal metsavendade vastupanuorganisatsioon Relvastatud Võitluse Liit (RVL): vabatahtlik, salajane ja relvastatud rahvusliku vastupanuliikumise organisatsioon, et võidelda Eesti au ja sõltumatuse eest.
  • Ertsma RVLi staabipunkris varjunud grupi sidemees ja pealik oli Mihkel Ellermaa.
  • Pühapäeva, 27. veebruari 1949. aasta hommikul kella kuue paiku piirasid NKVD väeosad punkri ümber, teadaolevalt osales haarangus 15 Eesti NSV julgeolekuministeeriumi töötajat ja 350 sõdurit. Väidetavalt reetis Kodesmaa soosse ehitatud punkri asukoha NKVD värvatud agent.
  • Punkrilahingus hukkusid metsavennad Mihkel Valler, Eduard Redlich, Endel Karell, Viktor Rumjantsev, Voldemar Härmson, Jaan Illaste, Olav Vähi, samuti Maria Ellermaa ja tema tütar Tiiu. Raskesti sai haavata ja jäi ründajate kätte Mihkel Ellermaa. Põgenema pääses teadaolevalt kolm meest.

II maailmasõjas hukkunute ühishaud

Pärnu-Jaagupi kalmistul asub II maailmasõjas hukkunute ühishaud. Algne mälestusmärk asendati 1974. a uue monumendiga (Autor A. Mölder). Alatest aastast 1997 on ajaloomälestusmärk.

Asub kalmistu uuemas, lõunapoolses küljes. Roosast graniidist monumendil on eesti ja vene keeles tekst: Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie Kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest 1941-1945. Ühishauda on maetud 5 nimelist võitlejat ning 21 identifitseerimata isikut. 1985. a lisati mälestuskivi 5 langenu nimega.

Uduvere mälestusmärk

Pärnu-Jaagupis Uduvere kalmistul asub mälestusmärk Uduvere küla põletamise kohta 1941. aastal.

Plaadil on tekst: Rändaja ära unusta Uduvere põletamist 1941.

 

Toimetaja: RIINI ÕIGE