Elukoha registreerimine

6.09.16

Elukoha registreerimine

Elukoha registreerimine tähendab isiku elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Isikutel on kohustus hoolitseda oma elukoha andmete õigsuse eest rahvastikuregistris ning seda nii Eestis kui välisriigis asuva elukoha puhul.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel, kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel ning avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

Elukoha andmeid muudetakse:

  • isiku esitatud elukohateate alusel;
  • isiku püsivalt elama asumisel välisriiki isiku elukohateate või välisriigis püsiva elukoha andmete registreerimise taotluse alusel;
  • valla- või linnavalitsuse algatusel;
  • ruumi omaniku õigustatud nõudmisel;
  • kohtulahendi alusel, millega isik kaotab õiguse ruumi kasutada;
  • elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutmise korral;
  • kui isiku elukoht on välisriigis (välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel).

Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või paigutamine statsionaarsele ravile haiglasse, hoolekandeasutusse, kinnipidamisasutusse või kaitseväeteenistusse.

Elukoha registreerimise eesmärk

Elukoha registreerimine on vajalik, et riigi ja kohalikud omavalitsuse asutused saaksid osutada avalikke teenuseid (näiteks transport, teede korrashoid, pääste-, politsei- ja kiirabi, valgustus, parkimiskohad jms) oma territooriumil elavatele elanikele. Samuti on õiged elukoha andmed vajalikud riigi, kohalike omavalitsuste ja elanike teabevahetuse ja koostöö tõhustamiseks. Ühtlasi on rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed aluseks valimiste, rahvahääletuste ja rahvaküsitluste korraldamiseks.

Kohalik omavalitsus saab vajalikus mahus teenuseid osutada siis, kui on tagatud maksude laekumine elanikelt ning sellisele isikute hulgale, kui palju on neid selle kohaliku omavalitsusüksuse oma alalise elukohana registreerinud. Kui tegelikkuses elab kohaliku omavalitsuse territooriumil rohkem isikuid, võib osutatavate teenuste kvaliteet kannatada ning kahju ei saa mitte üksnes need inimesed, kelle elukohaandmed pole korrektsed, vaid ka need, kes on registreerimiskohustust korralikult täitnud.

On oluline, et rahvastikuregistris kajastuksid isikute kehtivad ja korrektsed elukohaandmed. Nende puudumine või ebaõigsus takistavad kohalikul omavalitsusel ja riigil täita oma kohustusi elanike ees, kuna puudub nende kohustuste täitmiseks vajalik teave.
 

Rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete kontrollimine

Enda ja oma alaealiste laste elukohaandmete õigsust on võimalus kontrollida:

  • teabeväravas Eesti.ee rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, sisenedes portaali kas ID-kaardi või internetipanga paroolidega;
  • pöördudes rahvastikuregistri andmete väljavõtte saamiseks vabalt valitud valla- või linnavalitsusse (Tallinnas linnaosavalitsusse), maavalitsusse või Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse poole (SMIT);
  • välisriigis elades pöördudes rahvastikuregistri andmete väljavõtte saamiseks vastava riigi Eesti välisesindusse.

Juhul, kui rahvastikuregistris olevad andmed ei vasta tegelikkusele, tuleb elukoha andmete muutmiseks esitada elukohateade kehtiva elukoha aadressiga valla- või linnavalitsusele või digitaalse allkirjaga teabeväravas Eesti.ee digiallkirjaga. Välisriigis elades tuleb esitada välisriigis püsiva elukoha andmete registreerimise taotlus vastava riigi Eesti välisesindusele või aukonsulile või nende puudumisel Eesti Välisministeeriumile.

Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on Eesti kodanike, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Sveitsi Konföderatsiooni kodanike ning Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab vastutava töötlejana Siseministeerium.

Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile ja kohalikule omavalitsusele ning  füüsilistele või juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks, kusjuures avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri põhiandmetest. Samuti on juriidilistel ja füüsilistel isikutel juurdepääuõigus rahvastikuregistri andmetele õigustatud huvi korral.

Rahvastikuregistri andmete haldamisel ja väljastamisel juhindutakse isikuandmete kaitse nõuetest.

Rahvastikuregistris sisalduvad andmed

Rahvastikuregister sisaldab Eesti kodanike, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Sveitsi Konföderatsiooni kodanike ning Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalaste kohta järgmiseid andmeid:

  • ees- ja perekonnanimi;
  • isikukood;
  • sugu;
  • elukoha andmed;
  • sideandmed (sideaadress, telefoninumber, e-posti aadress);
  • sünniandmed (sünniaeg ja sünnikoht);
  • kodakondsus;
  • välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse olemasolu ning kehtivusaeg);
  • surmaandmed (surmaaeg ja koht).

Samuti kantakse rahvastikuregistrisse

  • isiku perekonnaseis (vallaline, abielus, lesk, lahutatud);
  • ema, isa, abikaasa ja laste andmed, sh hooldusõiguse andmed;
  • eestkoste andmed;
  • teovõime piiramise andmed;
  • isiku vabal tahtel antud ja statistilisel eesmärgil kogutavad andmed (rahvus, emakeel, haridus, tegevusala);
  • andmed isikule välja antud dokumentidest (isikutunnistuse, elamisloakaardi, passi, juhiloa, perekonnaseisudokumentide jms number, väljaandmise aeg ja koht).

Lisaks isikuandmetele sisaldab rahvastikuregister ka andmeid registri andmete töötlemise kohta, nt andmete registrisse kandmise aja, andmete kandja või andmete kohta päringu teinud isiku andmed.

Täielik loetelu rahvastikuregistrisse kantavatest andmetest on rahvastikuregistri seaduse 4. peatükis § 20 jj.

Rahvastikuregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Kui rahvastikuregistrisse kantud andmed kaotavad oma aktuaalsuse (nt muutub isiku perekonnaseis, isik sureb), siis need andmed kantakse rahvastikuregistri arhiivi.

 

Toimetaja: RIINI ÕIGE