Haldusreform

28.01.16
Halinga vald on esimene ühinenud vald vabariigis. 1996. aasta  23. oktoobril taasühinesid Pärnu-Jaagupi (alev)vald ja rõngasvald Halinga.

Omavalitsuste ühinemise teema on täna väga aktuaalne.

Riik soosib ja soodustab igati omavalitsuste omaalgatuslikku ühinemist, et tekiksid suurema territooriumi ja elanike arvuga omavalitsused.

Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud kohaliku omavalitsuse reformi eesmärk on tugevad omavalitsused, mis suudavad kohalikku elu terviklikult arendada ja kus inimestele on tagatud heal tasemel ja kättesaadavad avalikud teenused. Reformi läbiviimiseks võetakse hiljemalt 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus. Seaduse jõustumise järel viiakse läbi omavalitsuste vastavuse hindamine objektiivsete ja üheselt tõlgendatavate kriteeriumite põhjal. Kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peavad ühinema seaduses toodud tähtajaks. Kui ühinemine ei ole läbi viidud ühe aasta jooksul pärast hindamist, viib ühendamise läbi valitsus. Täpsema ülevaate reformiga seotud küsimustest saab haldusreformi kodulehelt.

Kuni 2004. aasta suveni reguleeris omavalitsuste ühinemist Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Kuna seadus ei sätestanud täpsemalt haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevaid küsimusi, võttis Riigikogu 2004. aasta juunis vastu kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse, mis jõustus sama aasta 25. juulil. Seaduse eesmärk on soodustada omavalitsuste ühinemist ja haldusterritoriaalse jaotuse korrastumist.

Ühinemiste tulemused

Omavalitsuste ühinemise või liitumisega peaks kaasnema omavalitsusüksuste haldus-suutlikkuse kasv, samuti peaks paranema avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning omavalitsuste koostöövõime.

Ühinemisel moodustunud omavalitsusüksusele makstakse elanike arvu järgi ühinemistoetust, mille suurus jääb vahemikku 300 000-800 000 eurot iga ühinenud omavalitsusüksuse kohta.

Samuti tagab seadus, et ühinemis-järgsetel aastatel omavalitsusele riigieelarvest eraldatav toetus ei vähene.

Ühinemiste tulemusel:

  • vormistatakse haldusterritoriaalselt pikaajalise koostöö tõttu juba toimiv elukorraldus;
  • jätkub piirkonna terviklikum arendamine;
  • on võimalik taotleda Euroopa Liidust suurematele projektidele suuremaid investeeringute kaasfinantseeringuid ja tervet piirkonda tasakaalustatult arendada;
  • on võimalik pakkuda elanikele paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid, kuivõrd suuremate eelarvemahtude juures saab palgata kvalifitseeritumaid töötajaid ja ametnikke;
  • tõuseb omavalitsuse haldussuutlikkus, mille tagab ametnike spetsialiseerumine ja sellest johtuv avaliku teenuse kvaliteedi tõus;
  • on võimalik parandada ja tihendada ühistranspordi liiklust, kuna hõlmatud on suurem territoorium;
  • kasvavad omavalitsuse eelarvemahud, mis võimaldavad koostada ja ellu viia suuremaid projekte.

Vajalikud materjalid

Haldusreformi seaduse eelnõu, seletuskiri ja kontseptsioon:

Ühinemistega seotud seadusandlus ja tulemused

Haldusreformi infokiri:

Elanikkonna suhtumine haldusreformi:

Toimetaja: RIINI ÕIGE