« Tagasi

Sotsiaalteenused ja -toetused 2017. aastal

2017. a osutatakse Halinga Vallavalitsuse poolt sotsiaalteenuseid ja makstakse sotsiaaltoetuseid samadel alustel, mis 2016. a.  Valla poolt osutatavateks teenusteks on koduteenus, tugiisikuteenus lapsega perele, tugiisikuteenus puudega lapsega perele, tugiisikuteenus puudega lapsele õppeasutuses, täisealise isiku hooldus, sotsiaaltransporditeenus, sotsiaaleluruumi tagamine. Valla poolt korraldatakse koostöös teenust osutava asutusega väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust (hooldekodu), isikliku abistaja teenust, varjupaigateenust, turvakoduteenust, võlanõustamisteenust ja vajadusel muid teenuseid (nt psühholoogiline nõustamine).

Sissetulekust sõltumatud sotsiaaltoetused on lapse sünnitoetus (makstakse kahes võrdses osas, kokku 320 eurot lapse kohta), matusetoetus (100 eurot), esimesse klassi astuja toetus (50 eurot), kindlustamata isiku tervishoiuteenuste toetus, hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale (35 eurot) ja puudega lapse hooldajale (52 eurot), toitlustamise toetus õppeasutuses nelja- ja enamalapselistele peredele, toetus tule- ja loodusõnnetuse puhul. Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on kütte ostmise toetus, ravimite ja abivahendite ostmise toetus, toitlustamise toetus õppeasutuses toimetulekuraskustes peredele, transporditoetus, toetus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste eest tasumiseks, puudega inimese toetus, muudel juhtudel eraldatava sotsiaaltoetus. Lisaks eeltoodule osutatakse vältimatut sotsiaalabi, finantseeritakse jõulupaki ostmist lastele sünnist kuni 9. klassi lõpuni.

Koduteenuse osutamisel on ühekordse külastuse puhul nädalas tasu kliendile 23 eurot kuus, kahekordse külastuse puhul nädalas 30 eurot kuus ja kolmekordse külastuse puhul nädalas 36 eurot kuus.

Sotsiaaltranporditeenuse maksumus valla elanikule on 0,20 eurot kilomeetri kohta.

Vallavalitsuse poolt osutatava sotsiaalabi kohta saab täpsemat teavet valla kodulehelt www.halingavald.ee ja valla sotsiaalametnikelt.

Elatisabi (riigi poolt osutatav)

1. jaanuarist 2017 käivitub uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. Uus skeem toob kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegse elatisabi. Kui varasemalt maksis riik lapsele elatisabi kohtumenetluse alustamise korral, siis uue elatisabiskeemi järgi maksab riik elatisabi ka täitemenetluse ajal. 

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Uue elatisabiskeemi kohaselt makstakse kohtumenetluse ajal elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning elatisabi päevamäära asemel makstakse elatisabi 100 eurot kuus lapse kohta. 

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi (määruse) alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlust on võimalik alustada kohtutäituri juures juhul, kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis, kuid üks lapse vanematest lapsele elatist ei maksa. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud neli täiskuud.  Kui pärast 4-kuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud isik lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 100 euro ulatuses. See tähendab, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatist 100 euro ulatuses.

Täitemenetlusaegset elatisabi on võimalik taotlema hakata alates 1. jaanuarist 2017. Elatisabi väljamaksed tehakse eelmise kuu eest hiljemalt järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks.