Lapse sünni registreerimine

2/13/15

Sünni registreerimine
Lapse vanemad
Alaealise vanema lapse sünni registreerimine
Lapsele ees- ja perekonnanime andmine sünni registreerimisel
Lapse perekonnanimi
Lapse eesnimi
Nõuded eesnimele
Lapsele uue perekonnanime andmine hilisemal põlvnemise kindlakstegemisel
Perekonnaseisuametnikud
Vastuvõtuajad
Väljastatavad dokumendid
Toetuse maksmine

Sünni registreerimine

Lapse sünd registreeritakse Eestis, kui laps on sündinud Eestis või lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud. Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, Eestis sündi ei registreerita, kuid välisriigi sünnidokument tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada maavalitsusele või Tallinna Perekonnaseisuasutusele.

Sünni registreerimise avalduse  võib esitada ükskõik millisele valla- või linnavalitsusele või maavalitsusele. Avalduse peab esitama lapse seaduslik esindaja (vanem või eestkostja) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale tulles.

Kui lapse isa teab, et ta sünni ajal ei ole Eestis või tal ei ole võimalik sel ajal sünni registreerimise avaldust või isaduse omaksvõtu avaldust esitada, võib ta esitada vastava tahteavalduse ka enne lapse sündi valla- või linnavalitsusele või maavalitsusele. Sellisel juhul peab isa andma nõusoleku ka lapsele antava nime osas.

Omavahel abielus olevatest vanematest võib tulla sündi registreerima vaid üks, kaasa võttes teise vanema kirjaliku avalduse lapse nime kohta.

Erandina võib esitada sünni registreerimise avalduse teabevärava Eesti.ee kaudu kui lapse vanemad on omavahel abielus ja tervishoiuteenuse osutaja tõend on haigla poolt esitatud elektrooniliselt rahvastikuregistrisse. Pärast sünni registreerimist teavitatakse aval­dajaid teabevärava kaudu, millisest perekonnaseisuasutusest nad saavad soovi korral sünnitõendi.

Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teavitama sellest ükskõik, millist sünde registreerivat perekonna­seisu­asutust. Sellisel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Avalduse tähtaegse esitamata jätmise eest on võimalik võtta lapse seaduslik esindaja vastutusele väärteo eest (karistusseadustik  § 282).

Sünni registreerimiseks tuleb esitada:

Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda  teisi sünni registreerimiseks vajaminevaid andmeid tõendavaid dokumente (nt vanemate abielu­dokument). Abielus vanemad peavad esitama abieludokumendi ainult siis, kui abielu andmeid pole kantud rahvastikuregistrisse.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles või nendesse keeltesse tõlgitud. Tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast alates.

Sünni registreerimise eest riigilõivu tasuma ei pea. Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajatele soovi korral tasuta sünnitõend.

Lapse vanemad

Lapse emaks on  naine, kes on lapse sünnitanud ja lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:

  • kes on lapse emaga abielus;
  • kes on isaduse omaksvõtnud või
  • kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal. Avaldus tuleb esitada perekonnaseisuasutusele. Välisriigis võib esitada isaduse omaksvõtu avalduse Eesti konsu­laar­­asutuses, kes edastab selle Eesti perekonnaseisuasutusele, kus lapse ema annab isaduse omaksvõtule oma nõusoleku.

Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse, mille võib esitada notariaalselt kinnitatuna. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik teha isaduse omaksvõttu lapse tegeliku isa poolt.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse lapse sünni registreerimisel tema vanema(te) andmed rahvastikuregistrisse kandmata, st neid ei ole lapse sünnitõendil.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse  andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad peavad sünni registreerimisel valima, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele vanemale.

Alaealise vanema lapse sünni registreerimine

Kui lapse ema on alaealine ja tema teovõimet ei ole laiendatud lapse sünni registreerimise osas, on lapse, kelle sündi registreeritakse, seaduslikuks esindajaks sünni registreerimisel kohalik omavalitsus. Perekonnaseaduse § 176 lõike 1 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Kui lapse isa on täisealine ja ta on abielus lapse emaga, on lapse isa lapse seaduslik esindaja ning võib lapse sünni registreerimise avalduse esitada. Kui lapse isa on täisealine, kuid ei ole lapse emaga abielus, saab ta lapse seaduslikuks esindajaks pärast isaduse omaks­võttu. Kõikide sünni registreerimisel antavate tahteavalduste ja nõusolekute (nt nime andmine, nõusolek isaduse omaksvõtuks jms) puhul peab alaealis(t)e tahteavaldus(t)ele ja nõusoleku(te)le andma oma nõusoleku(d) tema seaduslik(ud) esindaja(d).

Lapsele ees- ja perekonnanime andmine sünni registreerimisel

Soovi korral on võimalik enne sünni registreerimist teabevärava Eesti.ee kaudu teha päring nime kohta sünni registreerimiseks. E-teenuse kaudu on võimalik sisestada nimi, mida soovitakse anda lapsele sünni registreerimisel ja päringu tulemuseks on kas jaatava või argumenteeritud eitava vastuse saamine perekonnaseisuametnikult. Täpsemad nime andmise reeglid on ära toodud Nimeseaduses.

Lapsele antakse nimi vanemate kokkuleppel. Vanemate vahelise kokkuleppe puudumisel otsustab vallavalitsus, milline nimi lapsele anda.

Lapse perekonnanimi

Lapse perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, valivad vanemad kokkuleppel ühe vanema perekonnanime.

Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime, välja arvatud juhul, kui vanem on omandanud selle nime sünniga või kannavad mõlemad või ainus vanem topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahes nimest koosneva perekonnanimega.

Mitmikutele antakse sama perekonnanimi.

Lapse eesnimi

Lapse eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime (näiteks Mari Ann Mai) või sidekriipsuga seotud kaks nime (näiteks Mari-Ann).

Segavariandid ei ole lubatud (nt Anna-Maria Eliisabet), kaht nime võib kirjutada kas sidekriipsuga (nt Anna-Maria) või ilma (nt Anna Maria), piiranguid ei ole ja see on vanemate otsustada. Kahe või kolme eesnime puhul on lubatud anda erinevate keelte õigekirjutusele vastavaid nimesid (nt Carl-Tõnis, Tiiu Kelly).

Nõuded eesnimele

eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele (eestikeelse nime hääldus ja kirjapilt on sama, ei sisalda võõrtähti (nt c, è, q, w, x, z), võõrsõna tähti (f, š, z, ¾), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, ch, sd, kh jms) ega alga tähtedega g, b, d. Akuudiga (diakriitiline märk: ´ tähe peal) tähti sisaldavad nimed on võõrnimed. Akuudiga tähti nimes suvaliselt kasutada ei saa, vaid ainult sel juhul, kui nime algkujus selline täht esineb);

  • eesnimi ei tohi sisaldada mittesõnalisi tähiseid (nt @, P, !, &, ?, ~ jne). Sidekriips (-) ja ülakoma (') on ainsad sümbolid, mida eesnimes kasutada tohib. Muud sümbolid ja märgid (näiteks @, !, &, ?, ~ jne) on keelatud;
  • eesnimi ei või sisaldada numbreid, sh rooma numbreid (nt Karl X, Jaan 3);
  • eesnimeks ei või olla arv (nt Vladimir Teine, Karl Kümme või Karl Kümnes);
  • võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena (nt Gregory). Võõrkeelse eesnime olemasolu osas on ametnikul õigus küsida lapse vanematelt tõestust selle kohta, et nimi on välisriigis eesnimena kasutusel;
  • eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega;
  • eesnimi peab vastama isiku soole (sh kõik eesnimes olevad üksikud nimed, segavariant pole lubatud nt Veiko Maria);
  • eesnimi ei tohi olla üldtuntud isikunimena kasutatav nimi või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nimi või teenistusnimi (nt Oskar Luts).

Nõuetest eesnimele võib teha erandi, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav (nt kesknimi eesnimena).

Lapsele uue perekonnanime andmine hilisemal põlvnemise kindlakstegemisel

Kui lapse sünd on registreeritud ilma isata ja isaduse omaksvõtt toimub perekonnaseisuasutuses pärast sünni registreerimist, siis on mõlema vanema soovil võimalus anda isaduse omaksvõtu käigus lapsele isa perekonnanimi.

Kui lapse põlvnemisasi lahendatakse kohtus, võib kohus anda lapsele avaldaja soovil uue perekonnanime.
 

Perekonnaseisuametnikud:

Riini Õige, vallasekretär, telefon 44 73 700
või tema asendaja
Ulvi Schär, registripidaja, telefon 44 73 702


Vastuvõtuajad:

Esmaspäev       9.00-12.00-13.00-16.00
Kolmapäev        9.00-12.00-13.00-18.00
Reede                9.00-12.00-13.00-16.00

Väljastatavad dokumendid

Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile soovi korral sünnitõend.

Esmased sünnitõendid väljastatakse avaldajaile  vahetult pärast sünnikande tegemist. Erandina võib esmase tõendi väljastada kuni  14 päeva jooksul kande tegemisest arvates. Esmane tõend väljastatakse tasuta. Korduv tõend väljastatakse tasu eest perekonnasündmuse tõendi väljastamise avalduse alusel.

Lisaks riiklikule sünnitoetusele maksab Halinga  vald sünnitoetust 320 eurot.

Toetuse maksmine

Sünnitoetus määratakse ja makstakse lapsevanemale lapse sünni registreerimisel juhul, kui lapsevanema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Halinga vallas olnud katkematult vähemalt kuus kuud enne lapse sündi.

Sünnitoetus makstakse välja kahes osas, millest 50% makstakse lapsevanema avalduse alusel sünni registreerimise päevast arvates hiljemalt viie tööpäeva jooksul ja 50% lapse 1-aastaseks saamisel ühe kuu jooksul lapsevanema avalduse alusel arvates avalduse esitamise päevast hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

Sünnitoetuseks määratakse 320 eurot.

Sünnitoetuse teist osa ei maksta, kui taotleja ei ole saanud sünnitoetuse esimest osa või taotleja ja laps on peale esimese osa väljamakset registreeritud rahvastikuregistri andmetel teise omavalitsuse elanikuks.

Author: RIINI ÕIGE