„Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.

Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit ning organismile tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri (tuule-külma indeksi tabeli leiab siit: http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/valisohk/tuule-kulma-indeks.html).

Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.

Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues:
1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 ºC;
2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC;
3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.“

* * *

Lõpliku otsuse teevad ilmastikuolude, kooliskäimise viisi ja kooli kauguse põhjal lapsevanemad ja kool. Koolitranspordi osas tuleb kokkulepped sõlmida kooli ja omavalitsuse vahel ning teavitada sellest ka lapsi ja lapsevanemaid.

Õppetöö saab asendada kodus õppimisega ning hiljem on õpetaja ja kooli otsustada, kuidas vahelejäänud koolipäevade järgitegemine korraldada. Iseseisva õppimise päevad võib samuti õppepäevadeks lugeda, võimalik on teha lisatunde või muul moel kiiremas tempos ained läbida. Kool võib paluda ka koolipidajal teha otsus pikendamaks mõne päeva võrra õppeperioodi juunis (kehtivas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei ole suvevaheaja algus jäigalt paika pandud, vaid jäetud kooli ning koolipidaja otsustada). 
 

http://www.terviseamet.ee/info/uudised.html

Vaata siit: http://www.emhi.ee/?ide=19,250.

 NB! Ärge kütke küttekoldeid üle.

Nädalavahetusel võtke erijuhtudel ühendust haridus- ja kultuurinõunikuga vallavanema ülesannetes Tiia Kallastuga (tel 57450355) või vallasekretär Riini Õigega (tel 5277946).

Jüri Kirt
Maanõunik

Vilja Alamaa, REL 2011 Pärnumaa ringkonna juht
 

Eestis on ligi 16 000 põllumajanduslike pindalatoetuste saajat ning umbes ligi 5100 toetusi saavat loomapidajat. Tänavu PRIAst toetusi oodates ja oma majandustegevust kavandades tuleks aegsasti arvestada mitme muudatusega.

Taotlejad, kelle otsetoetuste summa kokku ületab tänavu 5000 euro piiri, neil vähendatakse üle selle olevat summat 10% võrra.  Otsetoetusi ei saa PRIA sellega seoses maksta enne kui detsembris.

Miks toetust vähendatakse?
Euroopa Liidu uutel liikmesriikidel on võimalus maksta lisaks ELi rahastatavale ühtsele pindalatoetusele (ÜPT)  ja piimasektori eritoetusele (ERI) oma riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi.  Need aitavad pisut vähendada uute ja vanade liikmesriikide toetustasemeid. 
Seda reguleerib Euroopa Nõukogu määrus 73/2009 art 132 ja sätestab ühtlasi, et uutes liikmesriikides ei tohi põllumajandustootjale makstavate otsetoetuste kogusumma ületada alates 2012. aastast seda otsetoetuste määra, mida võivad saada põllumajandustootjad nn vanades liikmesriikides.
Kui uues liikmesriigis jõuab otsetoetuste kogusumma tasemeni 90% vanade liikmesriikide otsetoetuste keskmisest tasemest, siis algabki vähendamine. Eestis jõuab 90% tase kätte tänavu.

Eestis on rakendatud järgmised otsetoetused, mis otsetoetuste summa arvutamisel arvesse lähevad: ühtne pindalatoetus (ÜPT) ja piimasektori eritoetus (ERI); riigi täiendavad otsetoetused on ammlehma kasvatamise toetus,  ute kasvatamise toetus ,  veise täiendav otsetoetus, ute täiendav otsetoetus , piima täiendav otsetoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus  ja heinaseemne täiendav otsetoetus .
Kõigil, kelle otsetoetuste  summa kokku on üle 5000 euro aastas, vähendatakse üle 5000 euro  jäävat summat 10% võrra ning vähendamine tuleb teha täiendavate otsetoetuste summast. ÜPT ja ERI summa läheb taotlejal vähendamisele siis, kui nende summa on üle 300 000 euro. Siis vähendatakse üle 300 000 euro minevat summat 4% võrra.

Summad selguvad hilissügiseks
Seni on PRIA võtnud  loomatoetuste taotlusi vastu märtsis ja püüdnud toetused välja maksta jaanipäevaks, ERI sama aasta detsembris (tegelik tähtaeg on olnud 30. september, ERI-l järgmise aasta 30.juuni);
Pindalatoetuste taotlemise aeg on olnud 2.-21. mai, hilinenud taotlustel 15.juuni, toetuste väljamaksmise tähtaeg järgmise aasta 30.juuni. Pindala-otsetoetusi oleme maksnud valdavalt taotlemise aasta detsembris.

Tänavu tekib uudne olukord, kus PRIA peab iga taotleja üle 5000 euro  ulatuvalt otsetoetuste  summalt võimalike vähendamiste arvestamiseks kõigepealt teadma igaühe toetuste kogusummat (loomatoetuste ja pindalatoetuste summat kokku). See selgub aga pärast kõigi toetuste taotluste kontrolle. Pindalakontrollid lõpevad hilissügisel, selle tulemusi arvestades selgub alles abikõlblik pind,  pindalatoetuste ühikumäärad ning seejärel iga tootja saadaolevad summad.

Kui PRIA üritaks toetusi maksta senise ajakava eeskujul, tekiks mitu tõsist probleemi.
Juunis loomatoetused kätte saanud tootja ei teaks, kas ja millise summa võrra võidakse tal detsembris ülejäänud otsetoetusi tasaarveldada või tuleb loomatoetusi osaliselt tagasi maksta.
Loomapidajad, kes said juunis küll loomatoetusteks alla 5000 euro, aga neil on aasta lõpus saada suurem summa pindalatoetusi, võivad sattuda olukorda, kus juunis saadud loomatoetused tuleb terves ulatuses  tagasi maksta.
Näide:
Ettevõtjal on saada 140 000 eurot ÜPTd ja 4000 eurot täiendavaid otsetoetuis loomadega seoses, kokku 144 000 eurot.
144 000 – 5000 = 139 000 on see summa, millest leitakse  10%-le vastav väärtus:  see on 13 900 eurot .
Et vähendus tuleb teha täiendavate otsetoetuste summalt, siis taotlejal neid toetusi õigus saada ei ole, kuna 13 900> 4 000. Seetõttu tuleb tal kogu loomatoetuste summa tagasi maksta.

Juunis loomatoetuste maksmise korral tekiks olukord, kus detsembris tuleb PRIA-l enne ülejäänud otsetoetuste väljamakseid iga suvel loomatoetusi saanu osas uued arvutused teha. Ajakulu oleks selline, et väga paljudel lükkuks ÜPT ja ERI toetuste kättesaamine 2013. aasta jaanuari-veebruari. See võib tootjatele veel suuremat kahju tuua, sest paljud arvestavad detsembris oodatavate toetustega oma majandusnäitajate planeerimisel, mis on vajalik näiteks lähiajal investeeringute tegemiseks.

PRIA mõistab, et tekkinud olukord seab raskesse olukorda paljud, kes on arvestanud loomatoetuste laekumisega suvel. Kõiki tagajärgi kaaludes otsustas PRIA koostöös põllumajandusministeeriumiga maksta kõik 2012 otsetoetused – nii pindala- kui loomapõhised – välja detsembris lõplike ja korrektsetena. 
Ka Euroopa Komisjoni 20.10.2011 töödokument seab põhimõtte, et täiendavate otsetoetuste väljamakseid ei tohiks teha enne, kui on välja selgitatud kõigi 2012.a taotletud otsetoetuste abikõlblikud summad, mis on aluseks ettenähtud vähendamise õige suuruse kindlaksmääramisel ja vajadusel täiendavate otsetoetuste osas makse vähendamisel.

Infot otsetoetuste vähendamise ja väljamaksmise kohta saab PRIAst infotelefonil 7377679 või e-kirjaga aadressil info@pria.ee
 

TANEL TRELL, PRIA  otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja
 

"Elu võimalikkusest Halinga vallas"

Oodatud on tööd, kus Sa suudad ISE tõepäraselt (ka humoorikalt) kirjutada oma kodukoha praegustest rõõmudest ja muredest ning tulevikust. Oskad oma arvamust põhjendada ja pakkuda välja lahendusi. Võid kasutada kujundlikumat sõnavara. Tekst peab moodustama terviku.

Abiks on küsimused:

• Kes ja kuidas elavad sinu kodukohas (alevis ja/või külas) praegu?
• Kes ja kuidas elavad sinu kodukohas 5/10/15 aasta pärast?
• Miks sa tahaksid / ei tahaks siduda oma elu (tulevikus) Halinga vallaga?

Töid rühmitatakse järgmiselt:

• 1.-4. klass (Lapsed saavad kirjutada iseendast/oma kodust/ühest toredast inimesest/huvialast vms, mis on meie vallaga seotud)
• 5.–6. klass (jutustav – kirjeldav laad)
• 8.-9. klass (jutustav – kirjeldav - arutlev laad)
• 10.-12. klass (arutlus)

Oodatud on ka nende õpilaste tööd, kes elavad Halinga vallas, aga õpivad nt linnas.

Palun vormista oma töö korralikult (sinupoolne pealkiri, nimi, kool, klass, juhendaja õpetaja) ning saada oma töö 13. veebruariks 2012 aadressil merike.maemets@gmail.com või toimeta meie kooli kantseleisse.

Neid, kes on osanud teemat väga huvitavalt käsitleda, autasustatakse 23. veebruaril pidulikul aktus-kontserdil Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis.

Lumelükkamist koordineerib maanõunik Jüri Kirt, telefonid 44 73 711 ja 53363794

Volikogu liige Heli Künnapas ja Libatse Lasteaia-algkooli õpetaja Ivi Leps osalesid romaanivõistlusel.

Pärnu Haigla andmetel on libeduse tõttu saadud traumade tõttu haiglasse pöördunud  möödunud aasta novembrist kuni käesoleva aasta aprillini 673 inimest, neist 271 erinevate luumurdudega. Need andmed räägivad selget keelt sellest, et  pimedusest ja libedusest varitsevatest ohtudest on paslik ennetavalt taas ja taas kõnelda.

Tänavu on lumi ja jää meist õnneks suhteliselt kauge kaarega mööda käinud, kuid tali ju  tavaliselt taeva ei jää ning kordavad õpetussõnad kuluvad ikka marjaks ära. Millised ohud meid siis valitsevad?

SA Pärnu Haigla traumatoloog Janno Atna:

„Kõige ohtlikum aeg on varajased hommikutunnid, kui on teed liivatamata ja korrastamata, maas on värske lumi ja selle all kiilasjää.
EMO andmetel kukutaksegi kõige sagedamini  libeduse tõttu. Kukutakse kas käte peale või küljele. Selle tulemuseks võivad olla  kergemad traumad: verevalumid või marrastused. . Marrastuste ja sinikatega saadakse üldjuhul ise hakkama.  Vigastatud kohale tuleks asetada  külm kompress ja anda jäsemele või viga saanud piirkonnale puhkust. Kõigele vaatamata soovitan ikkagi ka arsti poole pöörduda, kes vaatab viga saanud koha üle ja annab vajaduse korral nõu, kuidas probleemiga edasi tegeleda
 Tõsisema  kukkumise  tagajärjeks võivad olla luumurrud, mis sageli  nõuavad haiglaravi .  Sellisel juhul on traumatoloogi konsultatsioon hädavajalik. Lihtsaim võimalus selleks on pöörduda EMOsse (erakorralise meditsiini osakond), kust on  võimalik abi saada  ööpäevaringselt

 Libedaga kukkudes on üsna tavaline, et ka vigastada saab pea piirkond. Mille puhul võib olla tegemist kerge   peapõrutus või tõsisema vigastusega , milleks on – peaaju  vigastused .Küllaltki sagedasti jääb peatrauma tänu  katkisele  käele või jalale   märkamata .Tagajärjed võivad olla hiljem tõsised 
Millised on kannatanud kaebused peatrauma puhul?
Peatrauma järgselt  või kannatanul esineda teadvusekaotus  või segasusseisund .Raskem peatrauma  puhul tekib väljakannatamatu  peavalu võib esineda  iiveldust oksendamist. Kõrvadest ninast võib tekkida  verejooks.  Selliste kaebuste  esinemisel on kiirabi kutsumine  vältimatu.“

Millised on tavaliselt saadud murrud kukkumise järel?

„Ülajäsememurdudest on kõige sagedasem kodarluumurd,  mida  rahvakeeli kutsutakse randmemurdudeks. Ravi nende puhul sõltub sageli murru iseloomust ja kindlasti ka patsiendi vanusest kui ka üldtervislikkuste seisundist. Enamasti rakendatakse   konservatiivset ravi, milleks on – kipslahase asetamine   6-8 nädalaks ja lisaks on vajalikud ka mitmed  arstijuures käimist.
Sageduselt teine on reieluukaela murd. See on tavapärasem vanemate inimeste  puhul, kelle luukvaliteet on kehvema poolne . Kukutakse kas  küljel või selili .  Enamasti ei saa kukkumise järgselt inimene end ise aidata, ei püsti tõusta ega liigutada. Juhin siinkohal eakate inimeste tähelepanu sellele, et mobiiltelefon peab abi kutsumiseks alati käepärast olema (või kaela riputatud olema). Taskusse jäänud telefon ei pruugi kättesaadav olla, seepärast soovitan soojalt telefoni kaela riputamist. On küllalt juhtunud, et vana inimene kukub oma hoovis nii õnnetult, et ei saa end liigutada ja ei saa ka telefoni külje alt taskust kätte. Mitmeid tunde  kaotatud aega, hirmu ja abitust ei tahaks vist keegi üle ega läbi elada.“
“Ravi sellise vigastuse puhul on enamasti operatiivne .  Tuleb läbi teha operatsioon olla  haiglaravil kuni 10 päeva ja   ja  järgnevalt  kasutada  liikumisel abivahendit   6-8 nädalat. Tihti tuleb kaunist talveilma nautida kodu- või haiglaaknast,”

 Mida teha, kui leiad kukkunud inimese? Kuidas teda aidata?

“Kukkunud inimese leidnu peab esmalt kutsuma kiirabi  numbrilt 112 ja alustada koheselt kannatanuga tegelemist. Tuntud esmaabivõtted  ja teadmised on äärmiselt vajalikud .
 Esiteks tuleks   proovida  kannatanuga ühendust saada:  valjult hüüdes,  kõrvalestast või rangluust pigistades. Kui kannatanu ei reageeri  (teadvusekaotus, alkohoolne joove )   tuleb ta  keerata stabiilsesse külgasendisse . Lisaks saate vajalike õpetussõnu  ja tegutsemisjuhiseid , ka numbrilt  112 , kuni kiirabi kohale jõuab.
Kui trauma järgselt on tekkinud verejooks , tuleb haav kõvasti kinni katta kasutades selleks  käepäraseid puhtaid  riideesemeid. Kõige olulisem on  verejooks peatada  ja kutsuda kiirabi.
Kui on tegemist luumurruga, tuleb leida kannatanud saanud  kehaosale mugav asend, kus kannatanu ei tunne valu ja võimalusel    toetav lahas vigastud jäsemel . Oluline on jällegi kutsuda kiirabi või pöörduda ise koos kannatanuga EMO-sse ( traumapunkti), “

Millised on asjakohased soovitused pimedas ja eelseisval libedal ajal terveks jäämisel?

“Võimaluse korral soovitan vältida liikumist pimedal ajal ja korrastamata teedel. Eriti kehtib see soovitus eakate puhul, kes võiksid oma liikumised väljas sättida valgele ajale.  Liikumise tempo peaks olema ühtlane ja jalas ilmastikule vastavad jalanõud.  Ei  soovitan kasutada  sileda tallaga jalanõusid  vaid  krobelise või suisa roomiktallaga jalanõusid. Võimalusel  võiks  lisaks  kasutada  spetsiaalseid jalanõude külge kinnitatavaid naelrihmu vm  libisemisvastaseid vahendeid, mis peaksid olema saadaval kaubandusvõrgus
Kui õnnetus on juhtunud:
• Kutsuda abi numbrilt  112.
• Telefon peaks olema kaela riputatud, et seda oleks lihtne kätte saada.
• Säilitada rahu ,  kainet ja selget mõtlemist, et saaks ennast ja teisi aidata.

Igal juhul soovin, et inimesed oleksid terved, näeksid võimalikke ohte ette ning oskaksid targalt ja vajadusel kiiresti tegutseda.“
 

Õppetasu makstakse vallavalitsuse raamatupidamise esitatud arvete alusel üheksa kuu eest aastas. Arved esitatakse kaks korda õppeaastas: septembris (september kuni detsember) ja jaanuaris (jaanuar kuni mai). Õppuri vanemal on võimalus arveid tasuda ka igakuiselt.